Erwin Geschonneck (27. detsember 1906 Bartenstein, Ida-Preisimaa (tänapäeval Bartoszyce, Poola – 12. märts 2008 Berliin) oli saksa näitleja.
Erwin Geschonneck oli pärit vaese kingsepa perekonnast. Varsti pärast Erwini sündi suri ta ema tuberkuloosi.[1] 1909. aastal kolis Geschonnecki isa koos lastega Berliini, kus ta sai öövahi töökoha. Alates 1920. aastast töötas Erwin Geschonneck käskjalana pangas ja alates 1923. aastast abitöölise ja majateenrina. Ta osales ka töölisspordiliikumises ja tegeles enesetäiendamisega. 1929. aastal astus ta Saksamaa Kommunistlikku Parteisse. Näitlemise juurde jõudis ta tööliskooris laulmise ja agaitatsioonigruppides ja tööliskabarees esinemise kaudu. Tema esimene filmiroll oli 1932. aastal filmis "Kuhle Wampe". Natsionaalsotsialistide võmuletuleku järel sõitis ta 1933. aasta lõpus Poolasse, kust ta 1934. aastal arreteeriti ja Tšehhoslovakkiasse välja saadeti. 1934. aastal asus Geschonneck elama Nõukogude Liitu, kus lavastaja Gustav von Wangenheim püüdis saksa poliitemigrantidega organiseerida Moskvas Saksa Teatrit. Kui Nõukogude ametivõimud selle teatri sulgesid, tegutses Geschonneck Odessas Saksa Kollektivistideteatris. 1938. aastal saatis NKVD ta Nõukogude Liidust välja Tšehhoslovakkiasse. Pärast Tšehhoslovakkia okupeerimist Saksamaa poolt arreteeriti ta 1939. aasta märtsis Prahas ja saadeti koonduslaagrisse (viibis mitmes, sh Sachsenhauseni koonduslaagris). 3. mail 1945 oli ta vange vedanud laeva "Cap Arcona" pardal, mille Briti lennuväe rünnak uputas. Geschonneck kuulus 350 laevahukus ellujäänud vangi hulka. 4000 vangi hukkus.[2]
Teise maailmasõja järel oli Erwin Geschonneck alates 1946. aastast Hamburgi teatri Kammerspielen näitleja. 1949. aastal kutsus Bertolt Brecht ta tööle teatrisse Berliner Ensemble. Lisaks teatritööle mängis Geschonneck ka paljudes Saksa DV filmides. Erwin Geschonneck oli üks populaarsemaid Saksa DV näitlejaid, 1992. aastal valiti ta ajakirja Film und Fernsehen kriitikute küsitluses parimaks Saksa DV näitlejaks.[viide?][3]
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)